Kolm Tilli on kindlasti üks populaarsemaid restorane Tartus. Vähe sellest — ilmselt on tegemist ka ühe suurema söögikohaga ülikoolilinnas. Kuidas selline suur ja populaarne söögikoht kriisile reageeris, sellest rääkisime restorani ühe eestvedaja Mikk Valtnaga.
Milline on olnud koroonaviiruse mõju restoranile Kolm Tilli?
Valitsev olukord on meid otseloomulikult mõjutanud. Kaotasime oma käibest ca 40%, reageerisime kiirelt ning mängisime palju asju ümber.
Millised olid esimesed emotsioonid päevadel kui oli selge, et rahvas enam söömas ei käi ja restorani uksed lähevad varem või hiljem kinni?
Emotsioonid olid kõikuvad. Oli ja on igasuguseid tundeid, aga samas pole olnud kunagi aega kurb olla, sest vaja on kiiresti ja otsustavalt tegutseda. Oleme Kolmes Tillis harjunud nägema, et meie suurtes ruumides sadakond inimest ikka istub. Täieliku sulgemise peale pole tahtnud eriti mõelda, sest vaeva on liiga palju nähtud.
Kuidas jõudiste mõtteni ise toidukulleri teenust pakkuma hakata? Kas see on midagi , mida oleksite ka nö tavaolukorras kaalunud?
See mõte tekkis väga kiirelt. Koheselt oli selge, et teenindada pole enam kohapeal kedagi. Tehniliselt tegid meie teenindajad sama tööd edasi, ainult et laud asus näiteks kolme või viie kilomeetri kaugusel. Kui lugeda tavaolukorra alla kriisieelset aega, siis me ei mõelnud sellele. Nüüd on aga käes aeg, kus tulevikus tõsiselt kaalume erinevate toiduvedajate pakkumisi. Kriisiaeg on näidanud, et mitte keegi neist suurtest ei tunne tegelikult restorani käekäigu vastu huvi ning igasugused jutud kohalike restoranide toetamistest on tugevalt liialdatud. Märtsis nägime olukorda, kus üks vedajatest pakkus restoranidele võimalust liituda kampaaniaga, mille kohaselt tõuseks restorani poolt äraantav summa veelgi suuremaks. Seda siis olukorras, kus kõikide restoranide tulevik oli kõige tumedam.
Kui keeruline oma kullerteenuse püsti panemine teeie jaoks oli?
Meie kogemus on olnud väga mõnus. Vooga olime varem juba tuttavad ning veebipoe asi vajas lühikest harjumist. Fleet Complete'i kontoga läks paar päeva aega, enne kui kõik selgeks sai. Olime nö pilootprojekt ning sellepärast oli päris tore selles osaleda.
Kuidas teie kliendid uue teenuse vastu on võtnud?
Üldiselt on inimesed ikka väga mõistvad ja toredad olnud. Lisaks siirale rõõmule toidu kättesaamisest, antakse alati ka head soovid edasi. Tundub, et kõik loodavad siiski meiega kunagi restorani laua taga kohtuda.
Kas toidu kojuveo korraldamine on teie jaoks pigem ajutine lahendus või näete sellel ka pikemat perspektiivi?
Vaatame, kuidas kojuvedajad reageerivad. Mujal maailmas on nad kõik aru saanud, kuidas restorane toetada, et oleks tulevikus lihtsam jätkata. Kui neist keegi ei paindu, mõtleme juba edasi.
Kas toitlustussektor tervikuna vajaks rohkem innovatsiooni?
Restorani perspektiivis vaadatuna on innovatsioon olnud piisav. Kui pidada innovatsiooni all silmas üha kasvavat vajadust erinevaid nutiseadmeid kasutada, siis seda mina ei poolda. Restoran võiks jääda ikkagi mingite tavade ja kommete juurde, mis teeb temast mõnusa sotsiaalse koha, kus aega veeta. Täpselt nii nagu ajalooliselt koguaeg olnud on. Praeguses olukorras on sellest nö innovatsioonist muidugi väga palju kasu saanud, aga samas ei istu meil ka inimesed restoranis, vaid on kuskil kaugel arvutite taga.
