2. augustil hakkas Euroopa Liidus kehtima suur osa tehisintellekti käsitlevast määrusest, mida tuntakse ka kui AI Act. Kui oled viimastel nädalatel meediast selle kohta uudiseid näinud, on täiesti mõistetav, kui esimene reaktsioon oli kerge ärevus: "Kas ma pean nüüd oma veebilehte ümber tegema? Kas ma tohin üldse enam tehisaru kasutada?"
Hea uudis on see, et enamiku jaoks, kes peavad väikest veebipoodi, blogi või ettevõtte kodulehte, muutub praktikas väga vähe. Vaatame koos läbi, mida määrus tegelikult ütleb ja keda puudutab.
Mis täpselt muutus
Tehisintellekti määrus on olnud tegelikult juba mõnda aega jõus, aga see rakendub eri osade kaupa erinevatel aegadel – osad reeglid juba varem, mõned alles aastate pärast. 2. august oli tähtis kuupäev, sest sellest hetkest alates kehtivad nn läbipaistvusnõuded: reeglid, mis ütlevad, millal ja kuidas peab kasutajale selgeks tegema, et ta suhtleb tehisintellektiga või näeb tehisintellekti loodud sisu.
Lihtsalt öeldes pole eesmärk tehisintellekti kasutamist piirata, vaid vältida olukorda, kus inimene ei saa aru, kas ta räägib masina või inimesega, või kas foto tema ees on päris või tehisintellekti toodetud.
Kellele see üldse kehtib
Siin on esimene ja kõige olulisem asi, mida silmas pidada: määrus ei ütle, et iga kord kui kasutad AI-d, pead sellest tingimata avalikult teatama. Reeglid keskenduvad konkreetsetele olukordadele, kus segadusse sattumise oht on reaalne.
Kolm peamist juhtu, mis väikeettevõtjat või veebilehe pidajat tegelikult puudutavad:
- Kui sul on veebilehel tehisintellektil põhinev vestlusaken. Kui klient alustab vestlust ja teisel pool vastab robot, peab talle esimesest hetkest selge olema, et ta räägib masinaga, mitte inimesega. Sõnastus ei pea olema pikk ega keeruline – piisab lihtsast "Tere! Olen AI-vestlusabiline" tüüpi avaldusest.
- Kui kasutad tehisintellekti loodud pilte, mis meenutavad päris inimest, kohta või sündmust. Siin tuleb mängu mõiste "deepfake" – pilt, video või heli, mis on loodud või muudetud tehisintellekti abil ja mis näeb välja nagu päris, kuigi tegelikult pole. Kui teed näiteks AI abil pildi, mis kujutab konkreetset äratuntavat inimest või tegelikku olemasolevat kohta viisil, mis võiks jätta mulje ehtsast fotost — siis tuleb see märgistada.
- Kui kirjutad tehisintellekti abil teksti avaliku huvi teemadel. See puudutab peamiselt uudiseid, ühiskondlikke ja poliitilisi teemasid käsitlevat sisu, mitte tavalist turundustesti.
Mida see SINU jaoks tegelikult tähendab
Ja nüüd kõige olulisem osa – kuidas need kolm punkti sinu igapäevasest tööd mõjutavad.
- Meeleolu- ja illustreerivad pildid? Enamasti pole probleemi. Kui genereerid tehisintellektiga ilusa metsapildi oma kämpingu kodulehele, väljamõeldud stseeni oma e-poe bänneriks või abstraktse taustapildi, siis see ei kujuta ühtegi reaalset inimest ega kohta, seega ei ole tegu deepfake'iga ja ei ole kohustust seda märkida. Sama kehtib tootepiltide kohta, mis on genereeritud, kuid ei väida end olevat mingi konkreetse päris toote ehtne foto viisil, mis eksitaks.
- Turundustekstid ja tootekirjeldused? Ka siin on reeglid leebed. Kui kasutad tehisintellekti, et kirjutada oma e-poe tootekirjeldusi, uudiskirja teksti või blogipostitust, mis ei käsitle poliitikat, ühiskondlikke sündmusi ega uudiseid, siis otsest märgistamiskohustust pole. Muidugi, aus ja läbipaistev kommunikatsioon on alati hea tava, ent see on pigem heaperemeheliku ettevõtluse, mitte seaduse küsimus.
- AI abil ehitatud veebileht? Kui kasutad tehisintellekti veebilehe koodi või kujunduse loomiseks, siis see valdkond jääb määrusest täiesti väljapoole. Seadus puudutab seda, mida su külastaja lehel näeb ja loeb, mitte seda, milliste tööriistadega sa oma lehte tehniliselt kokku panid.
- Vestlusrobot kliendile? Ainus koht, kus tasub tõesti tähelepanu pöörata. Kui pakud kliendisuhtluses AI-vestlusakent, lisa lihtsalt selge märge, et tegu on tehisintellektiga. See on väike, kiire muudatus, mis viib su määrusega kooskõlla.
Kas peaksid siiski midagi ette võtma?
Kolm praktilist sammu, mis tasuvad end ära, isegi kui juriidiline kohustus otseselt ei kehti:
- Kontrolli oma vestlusakent, kui sul selline on — veendu, et see tutvustab end AI-na esimeses sõnumis.
- Mõtle läbi, kas mõni sinu kasutatav pilt kujutab äratuntavat päris inimest või kohta viisil, mis võiks kellelegi eksitav tunduda. Kui jah, lisa väike märge, et see on tehisintellekti loodud või töödeldud.
- Anna tehisaru kasutamisest omal algatusel teada ka siis, kui reeglid ei kohusta. Näiteks väike märkus jaluses "osa meie sisust on loodud tehisintellekti abil" pole seadusest tulenev kohustus enamikule, kuid see loob usaldust – ja Euroopa Komisjon on selleks isegi loonud vabatahtliku märgistussüsteemi koos valmis ikoonidega, mida ettevõtted võivad soovi korral oma sisu juures kasutada.
Kokkuvõtteks
See uudis võib kõlada bürokraatlikuna ja esmapilgul hirmutavana, aga sisuliselt on sõnum lihtne: ole aus selle suhtes, millal keegi räägib masinaga ja millal näeb midagi, mis meenutab reaalset inimest või sündmust, kuid tegelikult seda pole. Kui sinu tehisintellekti kasutus piirdub illustreerivate piltide, turundustekstide või veebilehe koodiga – nagu enamiku Voo kasutajate puhul – pole põhjust suuri muudatusi teha.
Tehisintellekt jääb väärtuslikuks tööriistaks ka pärast 2. augustit. Reeglid on loodud selleks, et suurendada usaldust, mitte tehnoloogia kasutust piirata.
