Blogi

Stella ja Voog

Stella, enne kui küsin sinu loomingu ja tegutsemise kohta loovettevõtjana, tahaksin uurida sinu nahastuudio kodulehe ja veebipoe kohta, sest oled olnud meie veebiehitusplatvormi pikaaegne kasutaja. Kuidas su koduleht sündis ning miks on see jätkuvalt Voo peal?

Oma esimese kodulehe tegin Voo standardmalli peale juba 2008. aastal — kohe kui teie teenus välja tuli. Mõned aastad ajas see asja ära, kuid siis muutus mu enda tegevus järjest professionaalsemaks ja vajasin esinduslikumat kodulehekülge, mis arvestaks minu töö eripäradega. Vajasin head disaini, kuid raha selleks polnud. Õnneks sain tookord kokkuleppele nii, et mina sain kodulehe ja disainer ning programmeerija said vastutasuks minu tehtud nahast kotid. Kuna tol ajal tegin veel peamiselt eritellimusi, siis mingil hetkel, kui läksin üle valmismudelitele, jäi aga toonane koduleht ajale jalgu ning pidime kodulehe taas täiesti nullist üles ehitama. Olen Voole truuks jäänud, kuna sellel jooksvat lehte on lihtne hallata, kui ise mitte midagi IT-st ei jaga, ning alati, kui on mõni mure, siis on sõbralikud tugiteenuse inimesed kiirelt aitamas. Lisaks toetan teadlikult kodumaist ettevõtmist, kui see vähegi võimalik on.

Miks sul kodulehte vaja on? Kui oluline on see sinu äri kontekstis?


Koduleht on minu äri jaoks, võib vast lausa öelda, elulise tähtsusega. See on nii minu visiitkaart, müügivahend kui ka lõuend portfoolio tarbeks.

Valik nahast kotte Stella kollektsioonist. Fragment veebilehelt. Tootefotod: Renee Altrov

Valik nahast kotte Stella kollektsioonist. Fragment veebilehelt. Tootefotod: Renee Altrov

Stuudio uus hingamine Depoos

Võtsite hiljuti tüdrukutega kätte, pakkisite vanas asupaigas stuudio kokku ja kolisite ümber Balti Jaama kõrval paiknevasse Depoosse. Uutes ruumides avasite ka poe ja galerii ning igakuiselt korraldate vestlusõhtuid. Kuidas on uus asupaik ja kontseptsioon tööle läinud?

Stella uus stuudio Depoos
Kolimine oli päris suur amps, kuna sellega samal ajal sain ka oma esimese lapse. Samuti laienes pea poole võrra meie naiskond. Samas on see olnud õige samm — oli aeg edasi liikuda. Uus kontseptsioon on hästi loogilise ülesehitusega — poodi astunud inimene näeb ka kohe, kuidas tooted valmivad. Varem oli meie juurde tulek veidi ebamugav — reeglina inimestele ei meeldi kohtumiseks eraldi aega kokku leppida, mistõttu on nüüdne ülesehitus klientidele kindlasti oluliselt mugavam.

Galerii kaasamine on aga mõnus kirss tordil. See teeb elu huvitavamaks nii meil endil kui ka klientidel. Galerii lisab väärtust, mida meie endi tooted ja tegemised pakkuda ei suuda. Iga viie nädala tagant vahetuv näitus ja erinevad vestlusõhtud hoiavad ärksana. Kui nalja teha, siis mul on alati meeletult kahju olnud, et ma kunagi ühelegi üritusele ei jõua, kuna siis on loomeinimestel tavaliselt veel tihe tööaeg. Selleks, et saada osa põnevatest üritustest, tuli need oma õuele tuua!

Milliseid näituseid galeriis lähiajal näha saab? Kuidas leiavad uued näitused oma tee stuudio galeriisse?

Taavi Piibemanni näituse ülespanemine Stella stuudios
3. novembril avasime Taavi Piibemanni näituse, kus saab näha nö tehnilist fotokunsti. Tema järel võtab galerii seinad üle Renee Altrov oma uute portreedega. Jaanuaris saab näha pooleldi Brasiilias resideeruva Martin Lazarevi fotokunsti. Lisaks on kinnituse oma osalemise kohta andnud Tõnu Runnel, kellele meeldib jäädvustada argielu (halli) ilu.

Oleme alustanud fotokunstiga, kuid oleme huvitatud ka teiste meediumite kaasamisest nagu maal ja graafika. Meil on näituseideid hetkel juba terve aasta jagu, kuid kui kellelgi on huvi, siis võib meile alati kirjutada. Kui vaatluse all olev teema, isiksus ning loominguline käekiri sobituvad meie enda disaini ning poe atmosfääriga, siis paneme hea meelega kunstniku näituse järjekorda.

Miks valisid asupaigaks just Depoo?

Depoo oli mu esimene valik, kuna siin on juba ees minuga sarnaselt mõtlevad inimesed. See tähendab, et ma ei pea kedagi veenma hakkama, miks ma tegutsen nii, nagu tegutsen. Inimesed on pigem positiivselt meelestatud ja tunnevad ise huvi, kuidas ja miks ma oma brändi arendan. Lisaks on see tänaseks piisavalt turistirohke koht — oleme loodetavasti tore avastus niisama uitajatele.

Milline on sinu jaoks piirkonna lemmikkohvik?

Depoos peatun kohvijoomiseks tihti Renardis — rahulik atmosfäär, hea kohv, sõbralikud inimesed ning ilus esteetika.

Stella üks lemmikkohvikuid on Renard

Stella üks lemmikkohvikuid on Renard.

Kui Depoosse eriti tihti ei satu, siis kus su tooteid veel näha ja osta saab?

Lisaks edasimüüjatele nagu Tallinna Kaubamaja ja Eesti disaini poed üle Eesti, on võimalik ost sooritada lausa oma kodust, sest kõik tooted on meil saadaval ka veebipoes — www.stellasoomlais.com.

Looming ja reisimine

Kohtan sinu loomingut tihti sotsiaalmeedias. Mulle tundub, et sinu loodud käekotid on tihti saatjateks kõikvõimalikel reisidel. Kus on kõige kaugem koht Tallinnast, kuhu su käekotid jõudnud on? Millistele linna tänavatele sinu hinnangul su looming eriliselt hästi sobib?

Märgatud Oslos — Stella nahastuudios loodud seljakott "Go to the Library" 
Mu looming on jõudnud kõikidele kontinentidele, kuid mulle endale näib, et kõige enam sobib see Põhjamaade tänavatele, kus inimesed hindavad minimalistlikku ja tagasihoidlikku esteetikat ning väärtustavad ressursside taaskasutust ja naha kui materjali omadusi.

Kui palju sa ise reisid? Kas reisimine on sinu loometöös inspiratsiooniallikas või eelkõige võimalus igapäevategevusest korraks täielikult välja astuda?


Olen pigem liikuva elustiiliga — näiteks sõidan tihti kahe kodu vahel liinil Tallinn-Tartu. Naljakas on aga see, et loomult mulle tegelikult ei meeldi muutused ja ma tahaks alati jääda sinna, kus olen. Samas, alati kui reisin, ei saa ma jällegi aru, miks ma seda rohkem ei tee. Reisimine on suurepärane mõtete paikaseadja — eemal olles on võimalik argisele värske pilguga peale vaadata. Kui ma olen olen millessegi kinni jäänud ja ei saa edasi ega tagasi, siis reisil olles läheb tavaliselt mõte lahti ja suudan ka võimatuna näivad olukorrad ära lahendada, rääkimata uutest loominguideedest, mida katsetada, ja visioonidest, mida ellu viia.

Loometöö inspiratsiooniallikatest tootearenduseni

Kuivõrd on sinu looming aja jooksul muutunud? Kuidas võrdleksid oma tänast stiili näiteks ajaga, kui müüsid oma esimesed käekotid?

Minu looming on tohutult muutunud, lausa äratundmatuseni! Tartu Kõrgema Kunstikooli tudengina harrastasin keerulisi tehnoloogilisi võtteid. Mulle meeldisid tohutult kontrastid ning kirkad värvid. Kasutasin hästi palju detaile ja tepingutega dekoori.

Täna tuginen oma disainis sellele, et materjali ärakasutamine oleks maksimaalne. Püüan teha tooteid, mida oleks lihtne hooldada ja hiljem ka taaskasutada. See tähendab, et palju rõhku on nahal kui võluval materjalil endal, lõiked on lihtsad ning võimalikult palju detaile on külge kruvitavad. Väga harva on mõni detail ilma funktsioonita.


Stella tänane disain tugineb materjali maksimaalsele ärakasutamisele ja hilisemale taaskasutatavusele.

Kuidas sünnivad loovideed uute toodete jaoks? Millised sammud tuleb läbida, et üks visand jõuaks läbitöötatud ja disainitud materiaalse vormini? Kas teekond algab paberist ja pliiatsist või haarad pigem naharulli ja kääride järele?

Alati saab toode ajendi funktsionaalsest vajadusest — näiteks annab mõni klient tagasisidet olemasolevale tootele, kuid lisab erisoovi või soovituse tulevikuks. Kui on kokku kuhjunud piisavalt infot, siis teeme tiimiga ajurünnaku, hakkame visandama ning vajadusel tööproove ja makette tegema. Tihti piisab mõne olemasoleva lõike muutmisest, sest meie disain põhineb samadele küsimustele — see peab olema maksimaalselt lahtivõetav, mistõttu sobivad meie toodetega kindlad tehnoloogilised võtted.

Stella stuudio pakub muuhulgas võimalust tuua oma nahkaksessuaarid turgutuskuurile.

Stella stuudio pakub muuhulgas võimalust tuua oma nahkaksessuaarid turgutuskuurile.

Kuidas sulle tundub — kas nahkkott on letile jõudmise hetkeks valmis või alles hakkab õige välimus välja kujunema vastavalt uue omaniku kasutusmustritele? Kuidas saab disainimisprotsessi käigus kindel olla, et toode vananeb nö esteetiliselt?


Kotil on, jah, kaks eri elu — nahariiulist letini ja hiljem omaniku kasutuses olev aeg. See on hämmastav, kui palju suudab koti välimust mõjutada selle kandja — kui tihti kotti kantakse, mis seal kantakse ja kui palju ning kuidas seda hooldatakse ja hoitakse. Mõne inimese kott näeb pärast ühte kuud kandmist välja nagu oleks see kolm aastat vana ja mõne kolmeaastane kott on justkui uus. Õnneks nahk vananeb väärikalt ja iga uus kriim või plekk räägib mingit lugu, seega alguse ilu muundub hilisemaks originaalsuseks ja põnevuseks.

Kas mõne sinu toote kasutajakogemus on osutunud selliseks, et otsustad eseme tootmisest maha võtta? Kas kasutajate tagasiside on mõjutanud sind looma sama disaini järgmist iteratsiooni?

Just praegu on pooleli protsess, kus kott “Go To The Market & Buy Some Apples” tuli kevadel tootmisest maha, kuna seda oli liiga kallis toota ja tema tehnoloogiline lahendus ei olnud jätkusuutlik. Küll aga kavatsen selle tagasi tooteportfelli tuua, kuna inimestele see väga meeldis. Nüüd pani Mika Keränen selle ka oma uude lasteraamatusse, seega ei ole võimalik, et seda osta ei saa!

Kliendi tagasiside pealt aga ei ole ükski toode läinud tootmisest maha, vaid oleme mudelit täiustanud. Nii on mõnikord mõni mudel muutunud funktsionaalsemaks, mõnikord on muutunud tootmine odavamaks ning mõnikord on seda tänu muudatusele lihtsam hooldada.

Ürgmaterjal nahk ja innovatsioon

Kui palju toimub nahakunstis innovatsiooni ja materjali nö edasiarendamist? Mil määral sina selliseid uuendusi oma loomingus kasutusele võtad?

Nahatootmises on igal aastal uusi arenguid ja innovatsioone. Hästi palju pakutakse uusi võimalusi just pinnaviimistluses, mis aga minu jaoks tekitab küsimuse, miks kasutada uute võtete lõuendiks nahka. Väga tore, kui kasutatakse ära naha alumine pool ehk spalt ning vääristatakse seda mõne põneva pinnaviimistlusega, aga minu jaoks on võõras mõte kõige ülemisele pinnale mõni muu kiht peale naha. See kõik aga taandub turundusele — naturaalseid elujälgi nahal ehk arme ei peeta kaubanduslikult ilusaks. Sellest on kahju.

Lisaks on naha kõrvale tekkinud alternatiivina erinevaid materjale, mis tehtud seentest või ananassist vmt. Samuti püütakse nahka valmistada laboris. Iseenesest on see kõik tore, aga ma tahaks rohkem näha tegusid selles suunas, et parkimistehased muutuksid keskkonnasäästlikumaks ja et inimesed ise ei suhtuks nahkkotti kui odavasse trendikaupa. Nii kaua kuni inimene sööb liha, tekib meile materjalina ka nahk. Küsimus on aga, kuidas seda töödelda ja milleks kasutada ning kuidas seda hooldada? Mida teha sellega siis, kui sellest valmistatud toode ei täida enam oma ülesannet? Ma ise läheksin paar sammu tagasi ja paneksin rõhku kvaliteetsele taimparknaha parkimisele ja tegeleks inimeste teadlikkuse tõstmisega, mitte ei mõtleks välja nii palju erinevaid uusi võimalusi, kuidas uusi pinnaviimistlusi moemaailmale maha müüa.

Mis sulle endale nahaga töötamise juures kõige rohkem meeldib?

Nahk – Stella inspiratsiooniallikas ja lemmikmaterjal
Mulle meeldib, kuidas nahk ajas muutub. See hakkab oma elu elama — reageerib päikesevalgusele, niiskusele, hõõrdumisele jne. Ükski naturaalsest taimparknahast ese ei ole mõnda aega pärast kandmist enam samasugune nagu teine sama disainiga toode. See muutub oma omaniku elustiili nägu ja jutustab lugusid.

Kas on võimalik, et kunagi saab näha ka Stella Soomlais brändi aksessuaare, mis on valmistatud mõnest teisest materjalist kui nahk?

Ma ei väida, et ma mitte kunagi ei hakka töötama mõne muu materjaliga, kuid praegu on mul veel väga palju õppida selles teemas, mis on alles hakanud mu ees lahti rulluma — kuidas nahka viimseni ära kasutada. See tähendab nii head disaini, õiget hooldamist kui ka oskuslikku ja säästlikku tootmist. Nahk on minu kui disaineri lauale jõudes juba nii pika teekonna läbi teinud — tegu on vastuoluliselt saadud materjaliga, mis on kallis ja väärtuslik. Ma tunnen, et pean tegema disaineri, ettevõtja ning ka kodanikuna kõik, et see saaks maksimaalselt ära kasutatud.

Eksperiment uue ärimudeliga — käekoti renditeenus

Ei jäänud märkamata sinu stuudio hiljutine üleskutse sotsiaalmeedias, kus otsisid huvilisi osalema uue ärimudel läbikatsetamises — “käekott kui teenus.” Kas tohid kergitada saladusloori ning projektist lähemalt rääkida? Millega tegemist ja kuidas katsetamine läheb?

Meie idee on materjali maksimaalsemalt ära kasutada. Teenuse väljatöötamine tähendab, et meie peame muutma toodet järjest paremaks, et seda saaks kergemini hooldada ja et hiljem oleks materjali võimalik maksimaalselt taaskasutada, et teha uusi tooteid juba väärikalt vananenud nahast. Kliendi jaoks tähendab see aga väiksemat rahalist koormust ühekorraga ning samuti ka seda, et tema kott on alati korras, kuna pakume omalt poolt hinna sees ka hooldust.

Nahast portfellid

Taoliseks mõttemuutuseks ei olda veel suures osas valmis, aga lahe on see, et meie endi klientide seas on valmidus juba praegu olemas ja mõned hakkavadki nüüd kotti niimoodi kasutama. Tänu üleskutse tagasisidele töötasime välja aga ka lühiajalise renditeenuse — nüüd saab meie kotte rentida ka üheks konkreetseks ürituseks, välislähetuseks või lihtsalt katsetamiseks, kui ei olda kindlad, kas kott on funktsioonilt just see, mida vaja.

Olen oma brändi arendamises sealmaal, kus ei möödu päevagi ilma et mõtleksin, kuidas saaksin olla vastutustundlikum disainer ja ettevõtja, mistõttu on mulle see teenuse väljatöötamine hetkel väga südamelähedane, kuna oluliselt võidab sellest ka keskkond.

Aitäh sulle, Stella, su aja ja põneva loo eest!

Lugeja, kutsun sind tutvuma ka Stella portfoolioga tema kodulehel —
www.stellasoomlais.com ning läbi astuma hubasest stuudiopoest aadressil Telliskivi 62, Tallinn.

Stella Soomlaisi stuudio asukoht Balti jaama kõrval

Autorist

Henn Runnel

Henn on veebiarendusega seotud olnud juba üle kahe aastakümne. Lisaks Voo tegevjuhi rollile kordineerib ta tootearendust ning hoolitseb selle eest, et tiimi töö kulgeks kui õlitatult.
comments powered by Disqus