Blogi

Te olete oma veebilehte Voo peal jooksutanud nüüd juba üle kahe aasta. Kuidas te oma kasutajakogemuse kokku võtaks?

Oleme Tõnu Runneli ja Tuumik Stuudioga koostöös sündinud kodulehe disainiga väga rahul. Head tagasisidet oleme saanud ka oma klientidelt. Voo eeliseks on intuitiivne ja piisavalt lihtne lehe haldamine, uut sisu saab lisada hõlpsalt. Aastate taha jäänud kodulehe konarlikuks täiendamiseks pidi keegi kambast omama html-koodi kirjutamise oskusi ja kannatlikkust. Html-is saigi kunagi hoolega ise disaini pusitud ja oma esimese, 2004.a, veebilehe jaoks valmistasime põlve otsas oma siiani ainsaks jäänud nukufilmi.


Kuvatõmmis Kauss arhitektide veebilehest.

Kas teie veebileht “töötab” ka selles mõttes, et on teile mõne uue kliendi toonud?

On olnud juhuseid, kuid eelkõige sünnivad arhitektuurivaldkonnas uued tellimused edukalt teostatud tööde ja käekirja valiku kaudu. Ka klassikalist reklaami ei ole pea kunagi olnud, end loojateks pidanud arhitektid on seda pidanud halvamaiguliseks.

Niiet, teie veebilehe eesmärgiks on...

Meie kodulehe esmaseks eesmärgiks on anda potentsiaalsetele klientidele ülevaade meeskonna loomingulisest käekirjast ning aimu sellest, milline on meie suhtumine tööprotsessi.

Tasapisi täiendame oma tööde galeriid, see töötab esmase publikatsiooni- platvormina sotsiaalmeedias. Sealtkaudu tulevad arhitektuurihuvilised taas tagasi meie kodulehele töödega tutvuma.


Kaussi stiilinäide, Kopli 16, Tallinnas.

Kui otsida Voo ja meie kodulehe edasiarendamise võimalusi, siis võiks selleks olla uudiste rubriigi orgaanilisem sidumine sotsiaalmeediaga. Praegu peame uudiste sisu kodulehel ja sotsiaalmeedias dubleerima.

Seega, tegelikult püüate sotsiaalmeediast uusi inimesi veebilehele tuua — kas te kasutate selleks ka niiöelda edasijõudnute tööriistu (tasuline reklaam, facebook pixel vms)?

Peab tunnistama, et oleme sotsiaalmeediumi ratsanikena laisad, peale tähtsamate tegemiste kajastamise me muid kavalaid strateegilisi promokavasid ei teosta. Oma tegemiste nähtavaks tegemine on oluline, aga meie töö tegelik sisu on suunatud kolmedimensionaalse formaadi arendamisse.

Kuidas arhitektuurivaldkonnas üleüldse kliendiga suheldakse — kas seal kehtivad ka mingid valdkonnaspetsiifilised põhitõed?

Nagu ka teistes valdkondades, on väga erinevaid töid, tegemise viise ja tegijaid. On neid ettevõtteid, kes minimaalse suhtluse ja töötasu pealt võimalikult kiiresti oma toote välja treivad, süvenemine ja tehtud otsuste kliendile selgitamine on sellistel puhkudel minimaalne või puudub üldse.

Meie soov on pakkuda kliendile mugavat ja hästi juhitud protsessi. Projekteerimise kestuseks võib lugeda 0,5-1,5 aastat, meie kliendid hindavad analüütilist ja selgelt kaalutletud protsessi juhtimist, selgitada ja kaaluda tuleb üsna palju.


Just nende laudade tagant saavad alguse Kaussi lennukaimad ideed.

Raha on alati määrav, mida keerukam või spetsiifilisem on projekt, seda olulisemaks muutub aga isiklik suhe ja teatud väärtuste jagamine.

Milline on KAUSSi lugu? Teisisõnu, kuidas tutvustaksite ennast inimestele, kes teist midagi ei tea ning kui jutt juba väärtuste peale läks — mis on teie jaoks oluline?

Tänane Kauss on kogemustega loominguline kollektiiv, väärtustame oma töös võrdselt nii analüütilist ja pragmaatilist, kui ka kunstilist külge — tahame, et iga meie töö oleks funktsionaalne ja sealjuures arhitektuurset intrgiigi pakkuv.
Meie kokku saamine ja kokku kasvamine on kindlasti olnud värvikas, nii mõndagi kujunemisaastatest ei kannata trükimusta.

Kuid lühidalt — Kauss loodi 2004 aastal bakalaureuseõppe neljanda kursuse tudengite poolt. Ehitusbuumi teke võimaldas verisulis arhitektidel oma ideid pärisellu rakendada. Kõrvetada sai päris palju, samuti tunda ajutise edu hüpnotiseerivat mõju. Kuna kõrval ei olnud kogenud kolleege, siis oli ettevõttega kaasnevate toimetuste omandamine aastatepikkune jalgratta leiutamine.


Kaussi stiilinäide, Wismari 23, Tallinn.

Meie tuumiku puhul on põnev asjaolu, et kõik neli osanikku on tegutsenud muusikalistel rännakutel ja moodustanud ka omavahel mitmeid eri kooslustega bände. On siiani päris erandlik, et loomingulises meeskonnas on neli osanikku suutnud koos püsida juba pea 14 aastat.

Need lood, mis “ei kannata trükimusta” tunduvad just eriti mahlased, äkki oled siiski valmis sellest perioodist mõnda õppetundi jagama?

Ka nullindate keskel võis veel üheksakümnedate jäänukina kohata nö kauboikapitalistidest ärimehi, kelle asjaajamise stiil oli muljetavaldav. Oli palju kallite autode ja rahastaatusega eputamist. Raha paistis ärikatel olevat nagu muda, tuli vaid joonistada nii vägevaid maju, nagu varrukast tuli. Alles hiljem hakkas selgeks saama, et suur osa sellest jõukusemängust on bluff. Noortena püüdsime iga tööga kaasa minna ja vaadata, mis välja tuleb. Oli palju müstilise taustaga vene ärimehi, jaapani investoreid ja vanglakogemusega arendajaid.

Tehes töid karvastele ja sulelistele elasime kohati ka ise roosas unenäos. Kavandatud sai üsna ulmelisi visioone: ülikoolilinnak Volta tehase alale, Kõrghoone Paldiski maanteele, uhke spaakompleks osaliselt looduskaitse all olevale alale jne. Nende aastatega sai selgeks tehtud inimhingede välimääraja ABC.

Püüdes sellest perioodist tarkuseteri otsida — nagu eelpool mainitud, meil puudus varasem töökogemus, — õpi tundma vanemate kolleegide kogemusi, aga otsusta oma südame järgi!

Mida tulevik KAUSSile toob? Millised on senised ja järgmised eesmärgid, unistused?

Hiljuti valmis Tartu kesklinnas meie jaoks mitmel moel väga edukas arendusprojekt Kolm Venda — äripindadega kortermaja. Kauss tegi arhitektuuri, trepikodade sisearhitektuuri ja maastikuarhitektuuri – valmis sidus ruumiline tervik. Rahul on arendaja ja ka uued korteriomanikud, Kolm Venda on Tartu kinnisvaraturul üks viimase aja edukamaid arendusobjekte.


Viimaste aastate edukaimaid uusarendusi Tartus, Kolm Venda.

Lisaks on selle aasta suvel valmimas Palamuse lasteaed – pikalt tehtud töö – väga põnevalt kohaliku identiteediga seotud arhitektuur, millelt ootame samalaadse ruumilise terviku sündi.

Otsime uusi väljakutseid ja püüame oma meeskonnas erinevaid oskusi timmida. Püüame jätkata võistlustel osalemist Eestist väljaspool, seni oleme tugevamate hulka hinnatud konkursitööga osalenud Taanis ja Soomes, mõlemal puhul uue kiriku projektidega.


Kaussi ideekavand Sydhavni kiriku jaoks.

Üsna Kolme Venna lähedale plaanitakse Tartu kolmandat “pilvelõhkujat” — mis te sellest projektist arvate ning kuidas te üldse Tartu linnaruumi ja selle planeeringut kommenteeriksite. Kui see sõltuks ainult teist, siis milline oleks Tartu Linnaruum 20a. pärast?

Kõrghoonete teema on Eestis keerukas ja hell. Väikeriigi jaoks on nö pilvelõhkujate skaala põhimõtteliselt võõras ja nõuab harjumuspäraste mõtteviiside sümboolset hindamist. Tallinnas on nüüdseks kehtiv kõrghoonete teemaplaneering, kus hoonete paiknemine ja selle põhimõtted linnas on läbi arutatud ja kokku lepitud. Tartus teemaplaneeringut ei ole ja senised otsused ei ole tehtud väga selgetel alustel.


Tartu tänase avaturu-ala ideekavand.

Seni ei ole õnneks Tartus silmnähtavalt valesid otsuseid tehtud, soove kõrghooneid teha kerkib aga ikka ja jälle, nii ei tea kunagi, millal mõni järgmine algatus läbi läheb. Teemaplaneering võiks ka siin ühiskonndlikus plaanis pikemaks ajaks selgemad kokkulepped luua. 

Puhtruumiliselt on kõrghoone linnas omal kohal, ka kirikud on ajaloolised kõrghooned. Kõrghoone abistab linnaruumis orienteerumist ning on distantsilt jäglitavuse tõttu kunstiliselt põnev skultpuuraalse kvaliteediga žanr. Mainitud kõrghoone Anne kanali serval on sobivas asukohas, piisavalt kaugel tundlikust kesklinnast ning samas horisontaalselt nii mõjuvate vormide - jõe ja kanali serval, nii on kokkukõlaks loodud head eeldused.

Tartu linnaruum oleks kahekümne aasta pärast veel kompaktsem ja hubasem, lisaks ka järgu võrra mitmekesisem, kihilisem ja põnevam, ühe sõnaga - linlikum. On ekslik arvata, et arhitektid valaksid kõik betooni, oluline on säilitada Tartu roheline keskkond. Seda tuleb aga teha targalt, tihti on rohealade kvantiteedist olulisem nende kvaliteet. Soovimata likvideerida rohealasid, loodan, et Atlantise kolearhitektuur lammutatakse ning asemele tuleb tihedam ja põnevam, mitteprivatiseeritud kaasaegne linnaruum, mis seob kesklinna ja müstiliselt kaugekõlalise nimega Ülejõe kokku üheks orgaaniliseks tervikuks.


Tartu Sõpruse silla ja avaturu-vahelise ala ideekavand. 

Kahekümne aasta pärast on kogu Emajõgi terves pikkuses jalutatav ja rattaga sõidetav, pakkudes nii linlikku maastikuarhitektuuri kui metsikumat ja kontrollimata looduskeskonda.

Sadama kvartal ehk tänane avaturu ala avardab tänase uue kesklinna mõõtmeid oluliselt. Linnaplaneeringulises mõistes on see ala üheksakümnendatel ja nullindatel korralikult ära solgitud, kuid erinevatel põhjustel on tõenäosus kiiresti ümber kujuneda suur. See ala saab olema tihe, tänasest oluliselt rohkem tegevusi pakkuv, põneva väljaku ja miniparkidega, jõeteatri ja kaasaegse turuga, kala saab osta otse paatidelt.

Kust inimesed teid leida võivad — nii online kui ka päris maailmas?

Meil on kontor nii Tallinnas kui Tartus, seetõttu võib meid tihti kohata näiteks raudteel — Elroni rongis.

Lisaks digitaalsetele platvormidele võib meie kollektiivi liikmeid kohata ka muudel radadel: Kaur Talpseppa Tallinna Tehnikakõrgkoolis tudengeid juhendamast; Lauri Eltermaad Soundcloudis uute helindite autorina; Allan Pilterit Tallinna pinksimaastikel enda disainitud pinksilaua tagant ja Urmo Metsa raamatupoodides raamatu „Võimalikud Majad“ veergude vahelt. 
Kristiina Aasveed töid võib kohata maalinäitustel ja Grete Veskivälit toimetamas erinevate sündmuste valgusinstallatsioonidega.
Autorist

Veiko Strauss

Veiko leiab üles inimesed, kes vajavad  ägedat veebilehte ning aitab neil ka kõige keerulisemad soovid teoks teha.
comments powered by Disqus